Nädal 4. Tagasivaade Eesti infoühiskonna arengukavale


Enim on Eesti infoühiskonna arengukavast ehk realiseerunud punkt "Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul." Toetudes oma kogemusele nõustun, et IKT on toonud haridusse muutusi. Koolides kasutatakse intensiivselt Moodle keskonda, kus saab materjali omandada ja ülesandeid lahendada. Mitmes aines kolisid kontrollttööd Moodle keskkonda. Koroona kriis pani proovile koolide ja õpilaste distantsõppe võimekuse. Kõik tunnid toimuzid Zoomi kaudu, materjalid olid Moodles ja selgus, et gümnaasiumi on võimalik ka distantsilt lõpetada. Kasuks tuli, et minu koolis oli distantsõppe võimalus, küll tasuline, juba enne kriisi olemas.

Leian, et kõige vähem on realiseerinud punkt "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest." Ma ei usu, et veebipõhine ostlemine tarbija oma rahaga targemalt ümber käima paneb, pigem vastupidi. Esiteks on alati vaja kulutada kindel summa, millest alates kaupa üldse kätte toimetatakse, sellele lisandub kätte toimetamise tasu (kuid ära muretse, kui tellid kaupa 100 euro väärtuses, toome selle sinuni tasuta). Ühesõnaga veebipõhise ostlemise puhul on kaupmehel palju võimalusi motiveerida klienti rohkem tarbima. Teiseks paistavad tooted internetis tihti ahvatlevamad, sest nendest on üleval professionaalsed reklaampildid. Isiklikult kulutan füüsilislt poodi kohale minnes rangelt alati vähem raha kui veebist ostes.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 2. Nähtused interneti varasemast ajaloost

Diskett - tehnoloogia mida enam ei kasutata Diskett on magneetiline andmekandja, miss on ümbritsetud tolmuoskaeste eemal hoidmiseks mõeldud riide ning õhukese plastkestaga. Esimesed diskettid, mida kõnekeeles nimetati ka flopidiskideks, tulid kasutusele seitsmekümnendate alguses, kui IBM hakkas neid algselt tootma omakasutuseks. Diskettid osutusid aga väga populaarseks. Need olid saadaval tavakasutajatele ning neid kasutati andmete edastamiseks ja salvestamiseks. Diskettid on ajalooliselt tähtsad, sest panid aluse tarkvaraarenduse tööstusele. Nende kasutuselevõtust alates võisid tarkvaraarenduse firmad oma kirjutatud programme kasutajatele müüa, pannes need diskettidele.  Ajaga muutusid Programmide mahud  nii suureks, et nende mahutamiseks läks vaja väga mitmeid diskette. Tehnoloogia arenedes asendusid diskettid optiliste andmekandjate, kõvaketaste, mis said tavakasutuajale kättesaadavamaks, ja mälupulkadega. Emotikonid - kasutatakse ka täna Arvasin ise, et emotikonide kasutam...
Lisateave

Nädal 6. Minu mõtted autoriõiguste reformi osas

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The Case for Copyright Reform" toodud autoriõiguste reformi ideed panevad mõtlema inimeste õiguste üle laiemalt ja minu mõtted pakutud ideede osas on teineteisele vastukäivad.  Üldiselt arvan ma, et jah, ühiskond kaotab autoriõigustega kaasnevate rangete piirangute tõttu, aga samal ajal autoril on õigus oma loomingu eest tasu nõuda. Kogu süsteem selle ümber võiks olla aga arusaadavam ja mõistliku tasu eest võiks igal ühel ikkagi loomingu kasutamise õigus olla. On nii palju tegureid, mis mõjuvad ühiskonnale või maakerale negatiivselt, kuid on rahaliselt kasumlikud, seega rakendatakse neid hea meelega. Kui asja täpsemalt analüüsima hakkan, tuleb tunnistada, et minu mõtteviis on väga paratamatusele orienteeritud: jah, ühiskonnaliikmete õigused piiravad teineteist; jah, rohkem kaalu on nende õigustel, kellel on mõjuvõimu ja raha; jah mina saan oma elu elada sellele kõigele vaatamata elada, olemata liiga morjendatud. Siis meenub mull...
Lisateave