Nädal 7. Edasikandumisklausli mõju litsentsivalikule

 Avavara on tarkvara, mille looja on vastava litsensiga andnud oma tarkvara osas kõigile järgmised õigused: 

1) Õigus kasutada taarkvara tasuta ja piiramatult;

2) Õigus tarkvara muuta;

3) Õigus levitada nii muudetud kui algset tarkvara mistahes eesmärgil.

Avavara litsentsi juurde käib ka copyleft ehk edasikandumisklausel. Copylefti eesmärk on anda algsele autorile  õigus nõuda tuletatud loominguu sama litsentsi alla panaemist, ehk samade tingimuste rakendamist. Seega on algse vabavara looja õigus ja ülesanne otsustada, millised litsentsi edasikandumise nõuded rakenduvad tema tarkvarast tuletatuile.

Autor, kes soovib, et tema looningust tuletatud tarkvara jääks avavaraks peab valima AGPL või GNU GPL litsentsi. Nende litsentside copyleft nõuab nende levitamist sama litsentsi alusel, sealhulgas lähtekoodi avalikustamist levitamisel. Eriti tugeva copyleftiga on AGPL, mis nõuab lähtekoodi avalikustamist ka tarkvara puhul, mida kasutatakse üle veebi. GNU GPL litsentsi edasikandumisklausel seda ei nõua, sest ei loe veebipõhist kasutamist levitamiseks. Sellise litsentsi valib tõenäoliselt autor, kes peab maailmavaateliselt õigeks ja kasulikuks tarkvara vaba kättesaadavust. Nende litsentsidega on tal võimalik teha endast olenev, et tema avavarast tuletatu jääb alati avavaraks.

Leebemat varianti pakub GNU LGPL litsents, mille edasikandumisklausel lubab mõndasi erandeid. Neid litsentse kasutatakse spetsiifiliste tarkvaratüüpide jaoks, mille puhul range copyleft tihti hästi ei sobi.

Autoril on võimalus anda oma avavara kasutajale ka täiesti vaba voli kasutades  Apache, MIT, X11 või BSD litsentsi. Neil litsentsidel puudub copyleft. Seega võib kasutaja avavara põhjal loodud uue tarkvaraga teha mida tahes. Seda võib kasutada tulu teenimise eesmärkidel ja kasutamise eest tasu nõuda. Sellist tüüpi litsentsi valib tõenäoliselt autor, kes soovib oma tarkvar kõigile kasutatavaks teha, lisaks kõigile selle osas täiesti vabad käed anda. Ta ei soovi piirata oma tarkvara edasiarendajate õigusi ja sundida neid sama litsentsi alla.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 2. Nähtused interneti varasemast ajaloost

Diskett - tehnoloogia mida enam ei kasutata Diskett on magneetiline andmekandja, miss on ümbritsetud tolmuoskaeste eemal hoidmiseks mõeldud riide ning õhukese plastkestaga. Esimesed diskettid, mida kõnekeeles nimetati ka flopidiskideks, tulid kasutusele seitsmekümnendate alguses, kui IBM hakkas neid algselt tootma omakasutuseks. Diskettid osutusid aga väga populaarseks. Need olid saadaval tavakasutajatele ning neid kasutati andmete edastamiseks ja salvestamiseks. Diskettid on ajalooliselt tähtsad, sest panid aluse tarkvaraarenduse tööstusele. Nende kasutuselevõtust alates võisid tarkvaraarenduse firmad oma kirjutatud programme kasutajatele müüa, pannes need diskettidele.  Ajaga muutusid Programmide mahud  nii suureks, et nende mahutamiseks läks vaja väga mitmeid diskette. Tehnoloogia arenedes asendusid diskettid optiliste andmekandjate, kõvaketaste, mis said tavakasutuajale kättesaadavamaks, ja mälupulkadega. Emotikonid - kasutatakse ka täna Arvasin ise, et emotikonide kasutam...
Lisateave

Nädal 6. Minu mõtted autoriõiguste reformi osas

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The Case for Copyright Reform" toodud autoriõiguste reformi ideed panevad mõtlema inimeste õiguste üle laiemalt ja minu mõtted pakutud ideede osas on teineteisele vastukäivad.  Üldiselt arvan ma, et jah, ühiskond kaotab autoriõigustega kaasnevate rangete piirangute tõttu, aga samal ajal autoril on õigus oma loomingu eest tasu nõuda. Kogu süsteem selle ümber võiks olla aga arusaadavam ja mõistliku tasu eest võiks igal ühel ikkagi loomingu kasutamise õigus olla. On nii palju tegureid, mis mõjuvad ühiskonnale või maakerale negatiivselt, kuid on rahaliselt kasumlikud, seega rakendatakse neid hea meelega. Kui asja täpsemalt analüüsima hakkan, tuleb tunnistada, et minu mõtteviis on väga paratamatusele orienteeritud: jah, ühiskonnaliikmete õigused piiravad teineteist; jah, rohkem kaalu on nende õigustel, kellel on mõjuvõimu ja raha; jah mina saan oma elu elada sellele kõigele vaatamata elada, olemata liiga morjendatud. Siis meenub mull...
Lisateave

Nädal 4. Tagasivaade Eesti infoühiskonna arengukavale

Enim on Eesti infoühiskonna arengukavast ehk realiseerunud punkt "Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul." Toetudes oma kogemusele nõustun, et IKT on toonud haridusse muutusi. Koolides kasutatakse intensiivselt Moodle keskonda, kus saab materjali omandada ja ülesandeid lahendada. Mitmes aines kolisid kontrollttööd Moodle keskkonda. Koroona kriis pani proovile koolide ja õpilaste distantsõppe võimekuse. Kõik tunnid toimuzid Zoomi kaudu, materjalid olid Moodles ja selgus, et gümnaasiumi on võimalik ka distantsilt lõpetada. Kasuks tuli, et minu koolis oli distantsõppe võimalus, küll tasuline, juba enne kriisi olemas. Leian, et kõige vähem on realiseerinud punkt "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades ma...
Lisateave